Ko'oten tu ka'atéen, ch'ujuk yaakunaj

Jump'íit siibal utia'al le fin de semana yéetel Kexi' ka le paaxo' ki'ichpam ku kaxtik ma'alob je'el tu'ux ka wu'uyik teen.

jach ki'imak in wóol in beetik le múul meyaj musical yéetel in querido yéetel admirado Hermann Platzer ku interpreta magistralmente le “Laúd”. U káajbal le nu'ukula', ku k'uchul u k'iinilo'ob asab ti' 4.000 ja'abo'ob, yéetel ts'o'ok u máan tumen ya'ab k'eexo'ob ichil le k'iino'obo'.

“Ko'oten tu ka'atéen, ch'ujuk yaakunaj” Leti' jump'éel u k'aayo'ob asab k'ajóolta'ano'ob tumen le compositoro' yéetel le lutenista inglés John Dowland, ts'íibta'ab tu xuul siglo XVI. bin publicado ti' u colección u 1597 titulada Yáax áanalte' u k'aayo'ob wa Ayres, jump'éel meyaj pionero uti'al u cha'ik u beeta'al Amal xéet bey jump'éel k'aay tu juunal láak'inta'an tumen juntúul laúd yéetel yéetel ya'abkach t'aano'ob.

u t'aanil le k'aayo' jump'éel k'áat óolal uti'al u suut le yaakunaj sa'atal.. yéetel jump'éel tono melancólico yéetel jach emocional, ku ye'esik u sensibilidad le Renacimiento ti' le yaakunaj ma' recompensado yéetel u chi'ibal le kin ts'íiboltik ma' cumplido. Le bin yano'ob poesía yaakunaj jach k'ajóolta'an ka'ach ti' le corte elisabetina., y Dowland, yéetel u páajtalil uti'al u múuch'ik paax yéetel emoción, leti'e' u yojel bix u ch'a'ik yéetel maestra.

Te'ela' kin p'atik le traduccióno'

ko'oten tu ka'atéen, ch'ujuk yaakunaj, bejla'e' kin invitartik
ti' a Nib óolal le máaxo'ob ku p'atiko'ob
uti'al u beetik in ki'imaktal in wóol,
jump'éel ver, ch'eenxikin, maak, nojoch, u kíimil,
yéetel tech ti' le asab ch'ujuk simpatía.
ko'oten tu ka'atéen, beyo' je'el u xu'ulul in wok'ol,
tumen a cruel desdén.
Bejla'e' kin wu'uyik p'ata'anen yéetel yaachaja'an in wóol
U'uy, ch'a'a iik', ook'ol, kin desmayar, kin kíimil,
Ti' k'i'inan mortal yéetel miseria mina'an u xuul.
yaakunaj, jóok'es a flecha ku beetik loob,
tumen ma' tu páajtal in ch'inik a puksi'ik'al;
yo, ba'ax kin insistir
yéetel u yiik' yéetel u ja'il u yich asab chokoj ti' a flecha
kin wilik ka'alikil leti'e' ku che'ej triunfantemente.
Ko'oten tu ka'atéen, ch'ujuk yaakunaj: John Downland

T'aan: Patricia Trujano Granados
Laud: Hermann Platzer
Video yéetel audio: Alexander Uhl

jump'éel nib óolal yaabilajech ti' “VIBRIA” tumen ts'áaik to'on le kúuchil uti'al k meentik k grabación ti' vivo

Links: https://www.vibria.art/
http://hermannplatzer.at
https://alexanderuhl.die-amsel.at

John Dowland

John Dowland (1563–1626) ka'ach jump'éel compositor, Lutenista yéetel cantante ti' le Renacimiento inglés, jach k'ajóolta'an tumen u k'aayo'ob laúd melancólicos. U paax ku yila'al bey juntúul le asab k'a'anan ti' le tradición musical inglesa ti' le finales siglo XVI yéetel principios XVII., yéetel ts'o'ok u influenciado ya'ab compositores ya'ab k'iin ka' u kíimile'.

Dowland úuchak síijil ti' 1563, úuchak tu kaajil Londres wa Dublín, kex le detalles u origen ma' u k'ajóolta'ano'ob yéetel certeza. Ma' ya'ab ba'ax ojéela'an tu yo'olal u táankelemil., ba'ale' tak tu chichnil tu ye'esaj jump'éel talento notable uti'al u laúd, jump'éel instrumento u cuerda jach k'ajóolta'an te' k'iino' je'elo', ku meyaj uti'al u acompañamiento yéetel u juunal.

Ma' xaane' tu káajsaj u meyaj paax bey juntúul lutenista tu meyaj juntúul noble., bey ma' u péek Francia ti' 1580, tu'ux meyajnaj bey aj paax tu yotoch le embajador inglés tu kaajil París. En 1588 suunaj Inglaterra yéetel 1589 tu k'amaj u k'aaba'Bachiller ti' paax tu noj najil xook Oxford. Kex táan u bin u nojochtal u k'ajóolta'al, Ma' tu k'amaj jump'éel kúuchil tu'ux yaan u kúuchil le reina Isabel I, jump'éel ba'al tu ya'alaj ka'ache' ti' u fe católica, ma' ya'ab k'a'am ti' Inglaterra protestante te' k'iino' je'elo'.

Ichil 1594 y 1596 tu xíimbaltaj Italia yéetel Alemania ka tu k'áataj, xma' éxito, jump'éel meyaj tu kúuchil u yotoch u duqueil Mantua. Tu tsóoke, ti' 1598 Leti'e' bin contratado bey lutenista ti' le corte u rey cristiano IV u Dinamarca., tu kaajil Copenhague. Te'elo' tu k'amaj jump'éel nojoch bo'ol bey juntúul aj paax real yéetel máan ya'ab ja'abo'ob tu lu'umil Dinamarca., kex tu beetaj xíimbalo'ob mantats' tu lu'umil Inglaterra. En 1606 u contratoe' xu'ulsa'ab.

ma' bin tak ka'ache' 1612, yáanal u jala'achil Santiago I, Dowland tu ts'ooke' tu k'amaj jump'éel posición way sijnáaleche' bey lutenista ti' le corte inglesa, jump'éel k'ajóolil tardío ti' u talento. tu ch'a'aj le kúuchila' tak ka kíimij tu noj kaajil Londres 20 Febrero 1626.

u meyaj Dowland ku chíikpajal especialmente tumen u k'aayo'ob laúd., jóok'sa'an ti' jejeláas múuch' meyajo'ob je'el bixYáax áanalte' u k'aayo'ob wa Ayres (1597), U ka'ap'éel áanalte'il k'aayo'ob (1600) yU yóoxp'éel yéetel u ts'ook áanalte'il k'aayo'ob (1603). Junp'éel u meyajo'ob asab k'ajóolta'ano'obe' leti'jóok'es in ja'il wich, ku yila'al bey jump'éel emblema ti' le melancolía Renacimiento. U composiciones ku chíikpajal tumen melodías refinadas, ts'íibo'ob expresivos yéetel jump'éel taam kuuch emocional. Beyxan ti' kaambalilo'ob k'aayo'ob, tu ts'íibtaj ya'abkach xéet'o'ob instrumentales, bey fantasías, pavans yéetel galliards uti'al u laúd solo.

u paax Dowland jach k'ajóolta'an ka'ach tu k'iinilo'ob ka tu k'i'itpaj tuláakal Europa.. Chéen ba'ale', Ka' u kíimile' lúub ti' le olvido ichil ya'ab siglos. Ma' bin tak le siglo XX u meyaj bin redescubierto ti' le contexto le interpretación histórica yéetel tu ka'atéen ts'o'ok u ganado le admiración le audiencias modernas..

Te k'iinobaj, John Dowland ku yila'al bey juntúul u asab nojoch compositor inglés ti' le Renacimiento. A páajtalil u ye'esik taam emociones, especialmente le melancolía, ts'o'ok u beetik u jump'éel figura fascinante uti'al le musicólogos yéetel le intérpretes yéetel le oyentes contemporáneos..

U k'ajláayil le laúd yéetel u ma'alo'obtal ti' le guitarra

Le laúd jach juntúul le instrumentos u cuerda asab úuchben yéetel asab versátiles ti' Europa., yéetel ichil siglos tu báaxal jump'éel ju'un k'ajle' ti' le k'ajláayo' le paaxo'. U káajbale' ku taal ti' úuchben k'iino'ob, yéetel u evolución yaan ka'ach jump'éel nuxi' influencia ti' le sukbenilo'ob uláak' instrumentos posteriores, especialmente le guitarrao'.

Le laúd europeo ku taal ti' jump'éel instrumento oriental: leʿūd árabe. Lela' úuchak bin introducido ti' le península ibérica ti' le siglo VIII tumen le musulmanes. (le páramos) yéetel tak te'elo' tu k'i'itpaj tuláakal Europa. u jaajile', le t'aano' “laúd” ku taal ti' árabeal-ʿūd, tu'ux “al” leti' le artículo definido. yéetel u k'iinil, le artículo je'elo' bin integrado ti' u k'aaba' le instrumento.

ichil le Edad Media, le laúdo' ku meyaj ka'ach bey jump'éel instrumento acompañamiento. Chéen ba'ale', tak le siglo XIV yéetel especialmente ti' le siglo XV yéetel XVI, káaj u báaxal jump'éel ju'un prominente ti' le paaxo' corte yéetel burguesa. Te' k'iino'oba', le laúd europeo tu ch'a'aj u leti'ob bix, yéetel jump'éel máabeno' u juum bey pera, jump'éel mástil curvado tak paachil yéetel jejeláas órdenes (pares u cuerda sintonizadas ti' unísono wa ti' octavas). ku báaxal ka'ach yéetel u yaal k'ab wa yéetel jump'éel plecto, yéetel ka'ach adecuado utia'al u acompañamiento vocal yéetel xéet solo.

U líik'il le laúdo' úuch ichil le siglo XVI yéetel XVII., especialmente ichil le Renacimiento. ku yila'al ka'ach bey le nu'ukulil asab noble ti' le paaxo' artística. Compositores bey John Dowland (Inglaterra), Hans Neusidler (Alemania) o Silvius Leopold Weiss (Alemania) tu ts'íibto'ob ya'ab ba'alo'ob uti'al le laúdo', beetik óok'oto'ob, fantasías, preludios yéetel k'aayo'ob. Te' k'iino' je'elo', Le laúd yaan ka'ach jump'éel popularidad bey le piano wa le guitarra bejla'e'..

Yéetel u k'uchul le barroco, le nu'ukula' tu ka'a k'exaj. Le laúd barroco je'el u páajtal u yaantal tak 13 pedidos (26 suumo'ob), ba'ax tu beetaj u asab talamtal u báaxal. Kex ayik'al u juum, táan u sa'atal u k'aaba' ti' comparación yéetel instrumentos bey le clavecín yéetel, mun xáatal, le piano. ichil le siglo XVIII, U búukinta'al jach xu'ul tak ka óoli' sa'atal ti' le práctica musical común..

Paralelo ti' le laúd, Uláak' instrumentos u cuerda arrancadas surgieron yéetel juntúul técnica asab sencilla, bey levihuela tu lu'umil España, ba'ax ku yila'al bey jump'éel predecesor directo ti' le guitarra moderna. Ma' je'ex le laúd, yaan ka'ap'éel u suumo'ob yéetel u kaal curvado, le vihuela (ka'aj ts'o'oke' le guitarra barroca) tu ye'esaj suumo'ob simples yéetel jump'éel diseño asab recto, ku ts'áaik jump'éel juum asab sáasil yéetel asab directo.

Tu siglo XVIII yéetel XIX, Ti' le k'iino'oba' modelos le guitarra clásica evolucionó bey k ojel bejla'e'.. Le constructor español Antonio de Torres (1817–1892) jach k'a'anan ti' le transformacióna', ts'o'ok u estandarizó le formulario, Buka'aj yéetel u beeta'al jump'éel instrumento moderno. Le guitarrao' tu manaj seis cuerdas simples, jump'éel nojoch kiis buuts yéetel jump'éel tablero u juum reforzado, ba'ax tu cha'aj u yantal asab volumen yéetel proyección.

Te k'iinobaj, le laúdo ts'o'ok u ka'a kaxta'al óolal ti' le interpretación histórica, ka' jo'op' u le guitarra ts'o'ok u suut juntúul le nu'ukulo'ob asab k'ajóolta'ano'ob tu yóok'ol kaabe', yaan ti' géneros ku bino'ob tak paax clásica tak rock. Tu ka'ap'éelal nu'ukulo'ob, kex jela'an, Yaan ti'ob jump'éel k'ajláayo' ku káajal tu chik'inil yéetel tu k'exaj u paax europea ichil ya'abkach siglos.